- VALGUS
- SOOJUS
Kevadel, kui mujal lumi juba sulanud, võib metsa all isegi kuni paar nädalat kauem lund leida. Põhjuseid on mitu: temperatuur on metsas ühtlasem, päikesekiired ei jõua nii kergesti maapinnani ja tuule puudumine pidurdab aurumist. Võrade tõttu ei pääse lund sulatama ka esimesed kevadvihmad.
- SADEMED
Mõnikord on lumi metsale ka ohtlik: raske sulalumi, mis sadades puudele kleepub, võib noori ja peenikesi puid puruks murda (lumemurd) või maha vajutada (lumevaalimine).
Peale lume peavad puuvõrad kinni ka vihma. Loomulikult oleneb see võra tihedusest, puu liigist, vanusest, aga ka vihma tugevusest. Nõrgem uduvihm ei pruugi maapinnani jõudagi. Kuid isegi keskmise tugevusega vihmast suudab kuusk umbes pool kinni pidada.
- TUUL
Tuulel on tähtis osa puude paljunemisel, sest enamik metsapuid tolmleb tuule abil. Tuule abil levivad enamasti ka seemned. Tuul kannab kahjuks edasi ka mitut seenhaigust ja putukkahjurit ning soodustab metsatulekahjude levikut.
Tuul suudab ajapikku kujundada ka puude võra ja tüve. Näiteks rannikul on puud pika aja jooksul mõjutatud ühesuunalistest tuultest ning kasvavad seetõttu kõveraks. Torm võib põhjustada tormimurdu ja tormiheidet (puu heidetakse pikali koos juurtega). Tormiheitele alluvad eriti kergelt need puud, millel on pinnalähedane juurestik (nt kuusk).
Mets omakorda mõjutab tuult. Mets takistab õhumasside liikumist, seetõttu ongi metsas alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets ja mida tugevamini on arenenud võrad, seda enam on õhu liikumine takistatud. Talvel, kui lehti pole, ei suuda lehtpuumets tuult sama palju takistada kui suvel.
- MULD
Kasvukohatüübid nimetatakse mõne eriti iseloomuliku taime järgi, mis selles kasvukohatüübis kasvab, näiteks sinilille kasvukohatüüp, mustika kasvukohatüüp, kanarbiku kasvukohatüüp, naadi kasvukohatüüp. Kui mullale, veerežiimile ja alustaimestikule lisaks vaadata ka enamuspuuliiki, mis seal kasvab, saame metsatüübi, näiteks sinilillekuusik, mustikamännik, kanarbikumännik, naadikaasik. Sarnaseid metsatüüpe rühmitatakse tüübirühmadeks, sinilillekuusik kuulub näiteks laanemetsa tüübirühma, mustikamännik palumetsa tüübirühma, kanarbikumännik nõmmemetsa tüübirühma ja naadikaasik salumetsa tüübirühma.
Mullastiku seost metsa koosseisuga võib märgata pealiskaudselgi vaatlusel. Väheviljakatel muldadel on tihemini ühest puuliigist koosnevad metsad (ehk puhtpuistud, näiteks luite- ja rabamännikud), viljakatel muldadel tihemini segametsad.
METS …
… tasandab temperatuurikõikumisi.
… vähendab tuule kiirust.
… aitab kaasa vee ringlusele looduses.
… avaldab tugevat mõju lumikatte paksusele.
… vähendab kevadel mööda maapinda äravoolava vee hulka ja üleujutuste ohtu.
… takistab soostumist.
… toodab hapnikku.
… vähendab õhu süsihappegaasi sisaldust.
… vähendab saastet, sh ka tahkete osakeste hulka õhus.
… on tervislikuma õhuga.
… summutab müra.
… põhjustab toitainete ringkäiku mullas.
… on loomade ja lindude elupaik.